Essee 3: Mina 21. sajandi õppija – uued oskused, uued võimalused

Alustasin oma kooliteed eelmise sajandi lõpus. Võrreldes tolle ajaga on tänane kool ja kogu haridussüsteem läbi teinud suure muutuse. Kuna olen ise neid muutuseid kogenud, on hea anda ülevaade, missugused uued võimalused ja ka oskused on minul kui 21. sajandi õppijal.

Kool iseenesest on jäänud läbi aegade muutumatuks, see on siiani asutus, kus inimesi haritakse ja neile uusi teadmisi õpetatakse. Lapsed lähevad siiani 7-aastasena kooli ning on seal vähemalt 17-aastaseks saamiseni. Enamus inimesi aga käib seal tunduvalt kauem kui 10 aastat. Nende aastate jooksul, mis mina olen koolis käinud on muutused vahendite ja võimaluste vallas olnud märgatavad.

Alustades kasvõi klassiruumi, koolimaja või loengusaali sisustusest. Möödas on aeg, kus õpetaja seisab tahvli ees ja loeb loengut või annab tundi peast. Enamus õpetajaid kasutavad infotehnoloogilisi lahendusi. Tavaliseks on saanud suurele ekraanile projekteeritav powerpoint-esitlus ning õpetaja häält ja tudengite kõrvu säästev nutikas mikrofonisüsteem. Ka on kasutusel nutitahvlid ja nii mõneski koolis on õpikuid asendama hakanud tahvelarvutid. Klassiruumi nurgas seisev kobakas projektor, mille abil kiledele trükitud tekste ja skeeme seinale projekteeriti ning ka rohelise tahvli kohal rippuv suur maakaart on vajunud unustusehõlma.

Õpilase enda jaoks on suurim muudatus kodutööde tegemine. Kui eelmise sajandi lõpus ja ka selle sajandi alguses tuli kodutöid teha veel käsitsi, kasutades materjali, mis pärines raamatukogus olevatest füüsilistest raamatutest, siis nüüdseks on olukord muutunud. Kõik tööd esitatakse trükitud kujul ning möödas on aeg, mil õpetaja küsis, kas õpilasel on ligipääs arvutile. Nüüd seda eeldatakse. Info otsimiseks pole enam parim lahendus raamatukogutöötaja või kartoteegikapis seisvad väikesed lipikud märksõnadega, vaid internet.

Veebi vahendusel on võimalik ligi pääseda erinevate raamatukogude kataloogidele ja reaalajas jälgida raamatute kohalolekut ning laenutustähtaegu. Muidugi ei kasutata veebi võimalusi vaid raamatukogudes pakutavaga tutvumiseks. Kogu infootsing saabki enamasti alguse veebist. Kui infot on vaja, siis aitab ikka „Kõikvõimas Google!“. Nii on võimalik leida üpris lihtsasti taustainfot, vajalikke allikaid, pääseda ligi erinevatele teadusartiklitele, suhelda kaasõpilaste ja õppejõududega ning lõpuks ka töö esitada. Muidugi tuleb arvestada, et infot otsides tuleb olla kriitiline. Mõistlik on arvestada, et kuigi Wikipedia pakub nii kenasti pea iga teema kohta mingisugust infot, pole see akadeemilises mõistes adekvaatne allikas ja näiteks diplomitöös antud allika kasutamine ning sellele ka viitamine pole just kõige arukam tegu.

Kõiki töid ei saa teha aga ainuisikuliselt, on töid, mida tuleb koostada ja ka esitada grupis. Ka selline töövorm on nüüdseks veidi uuenenud. Grupitöödena tehtavate tööde puhul on peamiseks probleemiks kõigile osalistele sobiva aja ja koha leidmine, seda eriti Avatud Ülikooli vormis õppivate tudengite puhul. Nüüd on võimalus kasutada erinevaid veebiüleseid lahendusi. Nagu näiteks Skype, mis annab võimaluse omavahel suhelda ilma füüsiliselt lähestikku olemata. Skype vestlus eeldab aga kõikide inimeste ühekorraga arvuti taga olemist, mis küll võib aidata, kui inimesed on logistiliselt üksteisest kaugel, kuid ei ole eriti abiks, kui probleemiks on sobiva aja leidmine. Kuid ka sellisel juhul saab kasutada erinevaid lahendusi. Kasvõi näiteks Moodle või GoogleDocs, mis annavad võimaluse koostööd teha ilma füüsiliselt või üheaegselt kohal viibimata.

Ka kodutööde esitamine on muutunud lihtsamaks. Enamasti saab töö saata õppejõule e-kirja manusena. Jääb ära igasugune printimise, köitmise ja kohaletoimetamise probleem. Erandiks on siinkohal muidugi diplomitööd, mis tuleb esitada füüsiliselt. Loengusaalis esitluse ettekandmiseks pole vaja enam tööd salvestada CDle, ega ka mälupulka kaasas tassida, hoopis lihtsam ja operatiivsem on kasutada erinevaid pilvelahendusi. Nii puudub ka oht, et töö kuskile ununeb või arvuti sinu mälupulka ei toeta. Muidugi on sellisel juhul vajalik internetiühendus, mis nüüdseks on vähemalt Eestis väga levinud.

Muudatusi on ka õppetöö administratiivses pooles. Unustusehõlma on jäänud hinnetelehed ja käsitsi matriklisse hinnete kogumine. Nüüd on selleks vastavad veebilahendused e-kool ja ÕIS. Nii on palju mugavam oma hinnetel, kodutöödel ja muul õppimisega seotud infol silma peal hoida. Eriti mugav on ühildada oma nutitelefoni kalender ÕISi kalendriga, et saada pidev ülevaade toimuvatest loengutest. Kui loenguplaanis toimub muudatus, jõuab see paari hetkega ka nutitelefoni kaudu õppijani. Jääb ära igasugune päevikute kaasastassimine ja õppeosakonna vahet jooksmne kui mõni probleem peaks esile kerkima.

Kokkuvõtvalt võib öelda, et võrreldes paarikümne aasta taguse ajaga on õppimisvõimalused just tehnoloogilises mõttes oluliselt edasi arenenud. Õppijate töö on muutunud olulisemalt lihtsamaks: arvuti abil on võimalik palju kiiremini ja operatiivsemalt töötada. Infotehnoloogilised lahendused loengusaalis annavad aga õppejõule paremad võimalused info edasiandmiseks. Kõik need lahendused aga aitavad kokku hoida aega, mis on tänapäeval üha rohkem tähtsust omandamas. Seega siit ka mõte: selle asemel, et infotehnoloogia abil võidetud aega niisama raista, tuleks seda kulutada kasulikult. Kasvõi paremate õppetulemuste saavutamiseks. Meie tänased lahenduse ja põhimõtteliselt piiramatud võimalused annavad ju meile selle võimaluse.

Essee 2: Kodu 2025. aastal (“tarkade” seadmete kasutamise aspekt)

Läbi aegade on inimesed püüdnud tulevikku ennustada. Seda võib pidada lausa eraldiseisvaks majandusharuks. Igasugused nõiad, selgeltnägijad ja posijad on aegade algusest saadik ära kasutanud inimloomuse osaks olevat vajadust teada ette oma tulevikku. Peale elujärje ennustamise on tegeletud ka tehnoloogia ja teaduse arengu ennustamisega, seda on teinud nii teadlased, kirjanikud kui ka filmiloojad, investoritest ja ettevõtjatest rääkimata. Täna üritan ka mina nende kingadesse astuda. Täpsemalt ennustada, mis ootab meid ees 10ne aasta pärast koduse tehnoloogia valdkonnas.

Kui varasemalt on tehnoloogia arengut üritatud ennustada pikema perioodi kohta, kas siis sajandi või minimaalselt poole kaupa, pole tänapäeva kiiret tehnoloogia arengut arvestades nii pikk ennustusperiood mõtekas. See oleks justkui teelehtede pealt ennustamine. Lühem, 10ne aastane periood annab aga võimaluse tänastele faktidele tuginedes usutavalt tulevikku ennustada.

Tänane kodu on juba hetkel täis erinevaid „tarku“ tehnoloogilisi lahendusi. Neist tavapärasemateks võib lugeda nutitelevisiooni, kodust WIFI-võrku või kasvõi nutiseadmest koduse valvesüsteemi juhtimist. Kuid on ka kodusid, mis on juba hetkel justkui kuskilt ulmefilmist pärit. Nendeks võib pidada näiteks passiivmaju, mis toodavad oma elektri ja soojusenergia ise, kus on moodsa roborttolmuimeja asemel automaatne tolmuärastussüsteem ning mille valvesüsteemi keerukus võtaks silme eest kirjuks.

Kui nüüd astuda piltlikult samm väljapoole ja vaadata kogu seda kirevat tehnoloogiast küllastunud maailma veidi kaugemalt, selgub, et tehnoloogia on küll meeletult kõvasti arenenud (võrreldes kasvõi 20 aasta taguse ajaga), kuid selle levik on väga kaootiline. See sõltub riigist, piirkonnast, inimeste jõukustasemest, usust, tavadest ja paljudest muudest faktoritest. On riike ja piirkondi, mis on väga arenenud ja samas ka kohti, ku elatakse justkui sajanditaguses ajas. Selleks, et ennustamine enda jaoks lihtsamaks teha, keskenduksin pigem keskmisele Eesti kodule. Seda seepärast, et selliseid kodusid on kõige enam ning see annab kõige parema pildi tehnoloogia arengust ning kättesaadavusest.

Kuigi 10 aastat tehnoloogiamaailmas on üpris pikk aeg, pole see piisavalt pikk, et täiesti kardinaalseid muutuseid ellu viia ja kesklassi inimesele kättesaadavakas muuta. Seega esimeseks ennustuseks arvangi, et küllap 10 aasta pärast Eestis pole näiteks täisautomaatne passiivmaja veel tavapäraseks lahenduseks saanud, ka lendavad autod ja rulad võib tänavapildist eemale hoida.  Pigem on toimunud tänase innovatiivse tehnoloogia laiem levik tavainimeste igapäevakasutusse.

Nagu tuleviku ennustamine, on ka mugavus inimloomuse osa. Tehnoloogia arenebki enamasti mugavuse suurendamise suunal, seda just eriti kodust tehnoloogiat arvestades.

Suurimaks muutuseks tavapärases kodus 10ne aasta pärast võib olla „Nutika kodu lahenduste“ laiem levik kodudes. Tegemist on koduautomaatika lahendustega, mille abil tagatakse näiteks temperatuuri ühtlus, juhitakse valgustust ja meelelahutuskeskust. Võimalik on kaugjuhtimine, erinevate režiimide seadistamine arvestades inimese päevakava ja ka käsijuhtimine, muutes seega arvestatvas määras kodu mugavustaset. Lahendus pakub võimalust säästa elektri ja küttekuludelt ning suurendab ka kodu turvalisust. Lahendust on võimalik paigaldada ka juba valmis olevale kodule ning see pole üleliia keeruline.  Lahenduse abil muudetakse kodu justkui tehnoloogiliseks tervikuks, mida saab mugavalt juhtida ja jälgida.

Kui tavakodus peab hakkama ise peale kojujõudmist kõiki vajalikke asju sisse lülitama, siis nutika lahenduse puhul teeb seda kõike automaatika. Lahendusi pakutakse ka hetkel päris mitme ettevõtte poolt. Lahendused pole iseenesest kallid, kuid millegipärast siiski ebapopulaarsed. Inimesed justkui kardavad kodus nuikaid lahendusi kasutada. Ehk on siinkohal oma roll teatud ulmefilmidel.

Arvan, et 10ne aasta pärast on „targa maja“ lahendused muutunud tunduvalt populaarsemaks ning need on kasutusel ka keskklassi hulgas.  Teenus iseenesest on väga mugav ja ka vajalik, sest annab võimaluse muuta kodu turvalisemaks ning aitab säästa kütte ja elektrikuludelt.

„Targa kodu lahenduste“ laiem levik pole aga kindlasti ainus muutus, mis meid 10ne aasta pärast ees ootab. Kindlasti on tunduvalt muutunud ka erinevad seadmed. Muidugi arvutid, telefonid ja ka muu kodutehnika. Suurim muudatus võib olla hääljuhtimisele üleminek. Ka hetkel on võimalik mõningaid seadmeid kasutada häälkäskluste abil, kuid süsteem on vähe arenenud, ebamugav ning mis peamine, puuduvad eestikeelsed lahendused. 10ne aasta jooksul suudetakse tõenäoliselt välja arendada töötavad eestikeelsed platvormid.

Seadmetest rääkides laieneb ka kindlasti kodune nn seadmepark. Arvan, et juba hetkel aina enam populaarsust koguvad 3D- printerid leiavad oma tee ka keskmisesse kodusse. Hetkel ei näe vähemalt mina nende jaoks praktilist vajadust, kuid ma kujutan ette, et 40 aastat tagasi ei nähtud ka Internetil praktilist väärtust.

Kokkuvõtvalt võib öelda, et tuleviku ennustamine on küll lõbus tegevus, kuid lõppkokkuvõttes näitab vaid aeg, mis saama hakkab. Seda ka tehnoloogia valdkonnas. Kindel on vaid see, et 10ne aasta pärast on tänane tehnoloogia vananenud ning meie maailmapilt on hoopis teistsugune, ka kodud pole enam samasugused.

Essee 1: Kuidas valida arvutit vanaemale?

Minu vanaema on selline ehtne maavanaema, kes elab üksinda metsade vahel tsivilisatsioonist veidi kaugemal. Tegemist on hakkamist täis tädikesega, kes poodi sõidab rattaga ja arsti juurde bussiga. Ta suhtleb siiani oma sõbrannadega lauatelefoni abil ja vaatab õhtuti televiisorist Aktuaalset Kaamerat.

Jõulud on tulemas ja kuna vanaemadele tüüpiliselt on ka temal probleem, et näeb oma lapsi ja lapselapsi harva, sest nood elavad linnas ja temale küllatulekuks aega napib. Seega tekkiski plaan talle arvuti kinkida, kuid missugust valida? Antud essee üritabki sellele küsimusele vastuse leida.

Enne ükskõik missuguse toote ostmist (eriti tehnikavidina) tuleb endale selgeks teha, mida täpselt vaja on. Antud juhul on tegemist vanema daamiga, kellel on veidi kehvem silmanägemine, nõrk side tehnoloogiaga ning, kes vajab vahendit kiiremaks suhtlemiseks.  Kuna tegemist on tavakasutajast pensionäriga, pole tal vaja meeletult võimast ja kallist arvutit. Selline määratlus kitsendab juba valikut.

Esimene küsimus, mis tuleb lahendada on, et mis tüüpi arvutiga peaks tegemist olema: kas laua-, süle- või lausa tablet-tüüpi arvutiga. Valik oleneb inimese vajadustest ja maitse-eelistustest. Lauaarvuti on sobilik kui isik, kes arvutit kasutab ei soovi seda liigutada ning töötab arvutiga vaid kindlal kohal. Lauaarvuti eelis on soodsam hind ning parem vastupidavus. Kui arvutit on vaja liigutada on valik süle- ja tablet tüüpi arvuti vahel. Viimane sobib väga mobiilsele inimesele, kes ei soovi arvutit kasutada tekstitöötluseks. Sülearvuti on vahepealne variant.

Antud juhul tundub kõige sobilikum variant sülearvuti, sest  seda on vajadusel võimalik kaasa võtta. Lisaks oma vanaema tundes, on sülearvuti suur eelis just see, et see võtab vähe ruumi ning seda on võimalik lihtne liigutada, et tolmu võtta.

Kui arvuti tüüp on valitud, peaks vaatama hinnaklassi ja tootjat. Erinevad tootjad pakuvad erineva kvaliteediga ja hinnatasemega arvuteid. Kuna arvutit haatakse kasutama enamasti internetis surfamiseks ja Skypes suhtlemiseks, siis sobib ka odavam arvuti. Päris Appeli tooteid ei peaks hakkama soetama. Hinnaklass võiks jääda nii 500 euro kanti. Sellises hinnaklassis pole tootjal erilist vahet, sest näitajad ja tingimused on enamasti samad. On inimesi, kes eelistavad HPd Samsungile ja isikuid, kes peavad just Lenovot selleks kõige paremaks, kuid üldiselt tavakasutaja vahet ei taju.

Vanaemade puhul on arvuti margist hoopis tähtsam kriteerium kasutajamugavus ning ekraani suurus. Ekraani mõõt võiks olla vähemalt 15 tolli või suurem, nii on vanaemal seda mugavam kasutada. Muidugi saab alati lisavõimalusena osta ka eraldi suurema monitori, mis arvutile lisada, kuid sellisel juhul on juba mõtekam osta lauaarvuti.

Vanaemade puhul on muidugi vajalik ka kindlasti korraliku hiire ostmine. Touchpadiga tulevad toime vähesed vanaemad ning seega on hiir mugav ja vajalik. Mugavam on osta suurem, ergonoomiline laserhiir, soovitavalt USB ühendusega, et suurendada kasutamismugavust.

Kui arvuti riistvaralised küsimused on lahendatud, tuleb vaadata tarkvara. Eriti oluline on õige operatsioonisüsteemi valik. Siinkohal on kõige lihtsam lähtuda põhimõttest, et õpetaja tundku oma süsteemi. Nimelt peaks vanaemale soetama operatsioonisüsteemi, mida tunneb isik, kes  talle arvutikasutamist õpetama hakkab. Ei ole mõistlik soetada Linuxit, kui õpetaja tunneb Windowsi. Linux pole muidugi kellelgi hea mõte. Parim operatsioonisüsteem on Windows7, mis on suure kasutajamugavusega, töökindel ning laialt levinud. See on loogiline ning seda on lihtne õppida.

Muud näitajad, nagu protsessor, mälu maht, graafikakaardi näitajad jne pole nii olulised. Enamasti on sellise hinnaklassi arvutitel ka näitajad suhteliselt sarnased ning tavakasutajale sobilikud.

Kindlasti tuleb arvutile soetada ka korralik viirusetõrjeprogramm ja jälgida, et see oleks töökorras, nimelt on vanaemadel komme igasugustel kahtlastel linkidel klikkida. See aga võib arvutikasutamisrõõmu väga üürikeseks muuta.

Kui arvuti näitajad ja hinnaklass on välja valitud, pole muud kui sobiv arvuti poest ära tuua. Siinkohal tuleb mängu vanaemade jaoks suurimat tähtsust omav aspekt: nimelt värv ja kuju. See peab ju olema silmale ilus vaadata ja, et ei oleks mingi kandline kast, vaid ikka stiilne. See viimane aspekt on ka ainuke, mille puhul oleks mõistlik vanaema arvamust kuulata.  Kasutajamugavust see ei muuda, küll aga võib kodurahu huvides ja hilisemate probleemide vältimiseks väga vajalik olla. On varemgi juhtunud, et vanaema lihtsalt ei võta seda „koledat musta kasti seal nurgas“ omaks ning nii on arvutist rohkem kahju kui kasu.

Peale ostu peaks sõlmima lepingud interneti teenusepakkujatega ning jälgima, et arvutile saaks lisatud vajalikud programmid tekstitöötlusprogrammid (mõned kaardimängud, Skype, internetibrauserid jne).

Kokkuvõtvalt võib öelda, et vanemale inimesele arvutit valides tuleb arvestada eelkõige kasutusmugavusega (suur ekraan, hiir, operatsioonisüsteem), näitajad, mis nooremale ja tehnikateadlikumale inimesele on vajalikud, ei oma niipalju tähtusust. Kui aga vanaema osutub arvutit kasutades eriliselt andekaks, saab alati arvutit paremaks muuta, eriti kui soetati lauaarvuti (lisamälu, parem protsessor, graafikakaart või uued programmid). Ka on võimalus osta uus arvuti ja siis juba teistel tingimustel.

Digitaalfotograafia

Professionaalse fotograafia pole elus küll kokku puutunud, aga mõned klõpsud on siiski tehtud, et jäädvustada miskit huvitavat.

1) Pilt liikumatust objektist õues või ruumis

Pilt on tehtud joogist, et see mulle meelde jääks, sest leidsin lõpuks siidri, mis pole täielik anomaalia. Pildi üle olen rahul, sest telefon jäädvustas pilti hästi, selgelt. Siin polnud samuti vaja professionaalselt pilti, sest pilt oli tehtud selleks, et pudel meelde jääks. Pilt on jäädvustatud kasutades iPhone 6Si.


2)  Pilt liikuvast objektist

 See pilt on tehtud Hiiu tänaval, mis on äsja valminud ja näeb välja nagu tõeline Euroopa tänav. Pildi tegemiseks kasutati samuti iPhone 6Si. Pilt on tehtud legendaarsest Mercedes-Benzi 190E autost, mis on just nagu salongist välja sõitnud. Pildil meeldib mulle liikuva auto tuled. Pildil on halvasti see, et pildistamisel ei kasutatud välku, sest ma lootsin, et Hiiu tänava tuled annavad piisava valgustuse. Samuti pimedas tehtavad pildid telefoniga pole alati kvaliteetsed, kuid ajavad asja ära.


3)Digitaalselt töödeldud pilt

 Pildi töötlemiseks on kasutatud Photoshop CS2, mis on juba võrdlemisi iidne tarkvara, aga sellegi poolest see mulle meeldib ja sellega saan oma fototöötlused ära tehtud. Töötlus on vägagi amatöörilik. Pildil on asendatud Jeesuse nägu minu endaga ning natuke parandatud värvide olukorda minu näos, et see natukenegi sobiks pildi tooniga. Pildi kontseptiga olen väga rahul, aga teostus võiks olla professionaalsem, sest pilt on kiirelt töödeldud, aga samas sellise pildi puhul lisab see väärtust juurde.

Arvutite turvalisus. Digital Safety Game näitel.

Blogi postituse jaoks sai kasutatud WeChall lehte. Tuleb tõdeda, et ülesanded oli kõik erineva raskusastmega. Mõni tekitas mõneks ajaks peavalu ning mõni jällegi läks libedalt. Kui häkkimine inimest huvitab, siis miks mitte seda lehte külastada ja lahendada ülesandeid enda huviks. Lemmikuks ostutusid enrükptimis ja PHP ülesanded.

Multimeedium kodus

1. DLNA sertifitseeritud seadmed minu ümber on näiteks televiisor, mobiiltelefon, digiboks, mängukonsool ja ruuter.

2. Lähedastega jagaks andmeid mälupulgal, kui on kindel kokku saamine. Samas, kui sellist võimalust pole, siis jagaks meediat kasutades Google Drive, Dropboxi. Juhul, kui meedia failid on võrdlemisi väiksed, siis saab alati asjad lahendada ära e-kirjaga.

3. Teab, mis uhkeid tehnoloogiaid kodus just vedelemas ei ole. Blogi postituse oli mainitud ära Miracast. Ise olen lähtunud vanema mõttelaadiga ideest ja ühendanud HDMI-HDMI juhtmega oma aruvti ning televiisori. Ma sooviks seda hinnata 8 palliga, sest minu arvuti puhul ei lähe ühendamisel arvutist tulev heli telekasse ning ekraan on veidi äärtest ära lõigatud
Küll on aga rakendatud iPhone kui televiisori puldina. Selleks sai tõmmatud tasuta rakendus App Storest. Ühendamine oli väga lihtne, WiFi abil ning asi töötas laitmatult. Sellele võiks anda lausa 10 palli kümnest.

Veebipõhised meeskonnatöövahendid

Sooviksin tutvustada rakendust nimega TeamViewer. Tegemist on multifunktsionaalse programmiga, millega on võimalik seadmete vahel luua koostöö. Seadmetega, millega saab ühendust luua on arvuti-arvuti ning arvuti-nutiseade.
Alustuseks soovin ära mainida, kui palju see on säästnud minu lähedaste närve ning minu aega ja bensiini. Ma lihtsalt ütlen neile, et nad peavad selle tõmbama, installeerima ning andma mulle parooli, mis tagab ligipääsu nende arvuti pildile. Peale seda saan ma asuda tööle probleemi kallal, mis kellegi arvutist parasjagu on.
TeamVieweril on võrdlemisi mugav kopeerimis ja asetamis ning drag-and-drop võimalus. Sellega saab sessiooni soovija arvutisse kopeerida enda arvutist asju ning tõsta enda arvutist teise arvutisse asju kasutades ainult TeamVieweri klienti. See lisa on tuli juurde alles TeamViewer 9 versiooniga (Hetkel on kõige uuem versioon TeamViewer 10). Tuleb tõdeda, et see on TeamVieweri kasutamise veel lihtsamaks ja meeldivamaks muutnud.
TeamVieweriga on võimalus luua mitut sessiooni korraga, mis on eraldi tabide all. Kohe, kui kellegi sessioon soovib abistaja abikätt, siis hakkab tab helendama. Voolu kokku hoidmiseks on programmil väga nutikas lahendus. LAN signaaliga on võimalik arvutit sisse ja välja lülitada, mis tähendab, et arvutid ei pea koguaeg sees olema.
TeamViewerit on lubatud kasutada kõigil.  Võimalik on kasutada täiesti tavalist programmi, mida tohib kasutada ainult isiklikuks otstarbeks. Juhul, kui programmi kasutatakse samal ajal mil teenitakse tulu, on vaja programm endale juba osta. Ostmisel on kolm valikut, Business (499€), Premium (1049€), Corporate (2289€).
Õppimisel saab seda kasutada väga hästi grupitööde tegemisel. Väga mugav on näiteks luua sessioon ja selle abil teha koostööd kas ühe või mitme inimesega. Samuti saab sellega ka teisi aidata kodutöödega, kui antud kodutööd on muidugi võimalik arvutis teha.
Isiklikult olen TeamViewerit kasutanud ainult kellegi abistamiseks, kui kellegil on probleeme olnud kas arvutiga või lihtsamal kujul lihtsal mõne tarkvaraga.